Kas teadsid, et D-vitamiin on hea tervise säilitamiseks väga oluline?
Keha toodab D-vitamiini kui päikesevalguse ultraviolettkiirgus (UV) paistab nahale ning see käivitab D-vitamiini sünteesi. D-vitamiini vajab inimorganism aastaringselt. Päikesest suvekuudel salvestunud D-vitamiini hulk võib olla suve lõpuks organismis veel optimaalses koguses, siis talvel võib organism siiski D-vitamiini vaegusesse jääda. Kuigi D-vitamiini oluliseim funktsioon on kaltsiumi, luutiheduse säilitamine ja toetamine, kasutatakse D-vitamiini terapeutiliselt ka paljude muude seisundite, sealhulgas diabeedi, autoimmuunhaiguste, dementsuse ja südame-veresoonkonna haiguste puhul.
D-vitamiin soodustab kaltsiumi imendumist, et võimaldada luude normaalset mineraliseerumist ja lihaste tahtmatut kokkutõmbumist, mis põhjustab krampe ja spasme. Samuti on seda vaja luude kasvuks ja luu ümberkujundamiseks.
Ilma piisava D-vitamiinita võivad luud muutuda õhukeseks, rabedaks mistõttu ta on väga oluline vitamiin eriti eakate jaoks.
D-vitamiini vaeguse võimalikud sümptomid:
- luude haprus, eriti vanematel inimestel;
- osteoporoos;
- luuvalu;
- väsimus;
- lihaste tõmblused;
- lihaste nõrkus;
- lihasvalu;
- liigesevalu;
D-vitamiini kasulikkus organismile
Luud ja liigesed
D-vitamiin mängib olulist rolli piisava luutiheduse säilitamisel ja toetamisel ning on tõendeid, et D-vitamiini vaegus on seotud suurenenud luuhõrenemise riskiga. Seda seetõttu, et D-vitamiini peamine toime on kaltsiumi imendumine.
D-vitamiin vastutab piisava kaltsiumitaseme säilitamise eest ja aitab seda tehes säilitada ka luutihedust. D-vitamiin kaitseb luid kaltsiumi ja fosfaadi kadumise eest.
Lastel avaldub D-vitamiini vaegus– haigusena, mida iseloomustab luukoe ebapiisav mineraliseerumine, mille tagajärjeks on luude pehmenemine ja luustiku deformatsioonid mis lisaks valule võivad põhjustada arenguhäireid, arengupeetust, krampe, spasme ja kõrvalekaldeid hammastes.
Täiskasvanutel ja noorukitel võib D-vitamiini vaegus põhjustada luude nõrkust. Luude nõrkuse sümptomid on luude deformatsioon, valu, krambid, spasmid ja kõrvalekalded hammastes.
Südame- ja veresoonkond
Madalat D-vitamiini taset on seostatud ka südame-veresoonkonna haiguste suurenenud riskiga. D-vitamiinil on otsene mõju südamele ja veresoonkonnale. Veresoonte rakkudes on D-vitamiini retseptorid ja seeläbi D-vitamiin lõdvestab veresoonte seinu ja alandab vererõhku.
Närvisüsteem
Ajakirjas Neurology avaldatud 2014. aasta ulatuslik uuring näitas, et inimestel, kelle veres on äärmiselt madal D-vitamiini tase, oli suurem tõenäosus haigestuda Alzheimeri tõvesse või muud tüüpi dementsusesse kui normaalse D-vitamiini tasemega inimestel. Dementsus on kognitiivse funktsioneerimise – mõtlemise, mäletamise ja arutlemise – kaotus.
Immuunsus
Kui organismis on kõik tasakaalus, kaitseb immuunsüsteem viiruste, bakterite, parasiitide ning seega haiguste, haiguslike seisundite ja infektsioonide eest.
D-vitamiinil on põletikuvastased toimed, nagu põletikulisteainete tootmise reguleerimine ja põletikueelsete rakkude pärssimine. D-vitamiin on ka abiks autoimmuunhaiguste sümptomite vähendamises ning ennetamises.
Vaimne tervis
D-vitamiini madalat taset on seostatud depressiooni ja skisofreenia kõrgenenud riskiga. Talvisel perioodil diagnoositakse raskekujulist depressiooni rohkem, kuid tegemist võib olla lihtsalt talvemasendusega. Masenduse sümptomiteks võivad olla väsimus, liigsöömine, ärevus, liigmagamine ja seksuaalprobleemid. Sellel on seos organismis leiduva melatoniini kogusega. Pimedal ajal toodab käbinääre rohkem melatoniini. Päike aitab suvisel ajal melatoniini taset alla suruda ja see on osaliselt ka põhjuseks, miks päikesevalgus tekitab head meeleolu.
Päike ja D-vitamiin stimuleerivad dopamiini, serotoniini ja beeta-endorfiinide ehk õnnehormoonide tekkimist ning seeläbi tõstavad meeleolu!
D-vitamiini tase ja annustamine
Soovitatud D-vitamiini ülempiir on 4000 IU päevas täiskasvanule. Riiklik terviseinstituut (NIH) ütleb, et D-vitamiini toksilisus on ebatõenäoline, kui tarbite alla 10 000 IU päevas.
D-vitamiini soovituslikud päevased kogused:
- 0- 6 kuud 1,000 IU
- 7–12 kuud 1,500 IU
- 1–3 aastat 2,500 IU
- 4–8 aastat 3,000 IU
- 9–18 aastat 4,000 IU
- 19 ja vanemad 4,000 IU
Vajadusel konsulteeri tervisespetsialistiga!
Kuna tegemist on päikesevitamiiniga siis D-vitamiini tuleks manustada just hommikuti kuna hilisem tarbimine või häirida und. D-vitamiin on rasvlahustuv, organism omastab seda koos rasvu sisaldava toiduga, seega soovitatav on manustada seda näiteks koos hommikusöögiga. D-vitamiini võiks lisada oma rutiin just kuudel, mil päikest on vähem, soovitatav on D-vitamiini lisandina võtta r-tähte sisaldavatel kuudel ehk septembrist aprilli lõpuni.
Liigne D-vitamiini tarbimine võib põhjustada hüperkaltseemiat ehk liiga kõrget vere kaltsiumisisaldust. Mis võib põhjustada luude lupjumist ning veresoonte, neerude, kopsude ja südamekudede kõvenemist.
Liigse D-vitamiini kõige levinumad sümptomid on peavalu ja iiveldus.
Liigne D-vitamiini kogus organismis võib põhjustada ka järgmist:
- isutus;
- kuiv suu;
- metallist maitset;
- oksendamine;
- kõhukinnisus;
- kõhulahtisus;
D-vitamiini taseme mõõtmine on väga oluline ja vajalik hea tervise säilitamiseks!
Kontrolli D-vitamiini taset vereanalüüsiga või testi mugavalt kodus.
