Ahvirõuged – olukord praegu
Praegune ahvirõugete olukord areneb pidevalt ja on väga muutlik.
Alates 13. maist on Maailma Terviseorganisatsioonile teatatud ootamatult kiirest ahvirõugete levikust nii Euroopas, Ameerikas kui ka Austraalias.
Hoolikas ahvirõugete jälgimine käib üle maailma, et tagada juhtumite kiire tuvastamine.
Ahvirõugete oht avalikkusele on olemasoleva teabe põhjal praegu väga madal.
USA haiguste tõrje ja ennetamise keskus (CDC) andis 20. mail 2022 välja tervisealase hoiatuse, mis käsitleb kinnitatud ahvirõugete viirusnakkuse juhtumit riikides, kus tavaliselt ahvirõugete juhtumeid ei esine.
Paljud juhtumid on esinenud isikute seas, kes tunnistavad end meestega seksivateks (MSM) meesteks.
Värske info
25. mai 2022 seisuga on kokku teatatud 219 kinnitatud juhtumist riikidest, kus haigust ei peeta endeemseks.
Euroopa riigid: Portugal, Rootsi, Belgia, Šveits, Austria, Taani, Tšehhi ning Soome.
Mis haigus on ahvirõuged?
Ahvirõuged on nakkushaigus.
Seda põhjustab ahvirõugeviirus, mida võib esineda mitmel loomaliigil, kaasa arvatud inimesel.
Ahvirõugeviirus kuulub poxviridae ehk poksviiruste sugukonda, ortopoksviiruste perekonda koos rõugete, lehmarõugete ja vaktsiiniaga.
Selle endeemiline piirkond on Lääne- ja Kesk-Aafrika, kuid haigestunuid on leitud ka näiteks Euroopast ja USA-st.
Nimi tuleneb sellest, et 1958. aastal toimus uuringu tarvis peetud ahvikolooniates kaks rõugetaolise tõve puhangut. Haiguse peamised levitajad on aga närilised.
Ahvirõugete sümptomid
Inimestel võivad ahvirõugete sümptomid olla sarnased, kuid leebemad kui tavaliste rõugete sümptomid.
- Palavik
- Peavalu
- Lihasvalud
- Seljavalu
- Lümfisõlmede turse
- Külmavärinad
- Kurnatus
1–3 päeva jooksul (mõnikord kauem) pärast palaviku tekkimist võib tekkida lööve, mis muutub punasest ja lamedast punnist, veega täidetud, mädaseks, koorikuks.
Lööve algab sageli näol ja levib seejärel teistele kehaosadele (nt jäsemed ja suguelundid).
Aeg nakatumisest ahvirõugete sümptomiteni on tavaliselt 7–14 päeva, kuid võib ulatuda 5–21 päevani.
Tavaliselt kestab haigus 2-4 nädalat.
Kõik, kellel on ahvirõugete sümptomeid, peaksid viivitamatult ühendust võtma tervishoiuteenuse osutajaga.
Haiguse kliiniline kulg on tavaliselt kerge, enamik inimesi terveneb mõne nädala jooksul ning reeglina on tegemist iseparaneva haigusega. Rasked juhtumid esinevad sagedamini lastel. Suremus on suurem laste ja noorte täiskasvanute hulgas ning immuunpuudulikuga patsientidel.
Edasikandumine
Ahvirõugete viiruse edasikandumine toimub siis, kui inimene puutub kokku viirusega loomalt, inimeselt või viirusega saastunud materjalidelt.
Viirus siseneb kehasse katkise naha (isegi kui see pole nähtav), hingamisteede või limaskestade (silmade, nina või suu) kaudu.
Ahvirõugete nakatumise praeguste riskitegurite hulka kuuluvad ka:
- Inimesed, kes on reisinud (21 päeva jooksul) piirkonda, kus on teatatud ahvirõugete juhtudest või kokkupuutest;
- Need, kellel on olnud kontakt isikuga, kellel on sarnane lööve või kellel on diagnoositud ahvirõuged või selle kahtlus;
- Isikud, kes identifitseerivad end meestega seksivate meestena (MSM).
Ahvirõuged – ennetamine
Ahvirõugete viirusega nakatumise vältimiseks saab ettevõtta mitmeid meetmeid:
- Pärast kokkupuudet nakatunud loomade või inimestega järgige head kätehügieeni.
- Näiteks käte pesemine vee ja seebiga või alkoholipõhise kätepuhastusvahendi kasutamine.
- Vältige kokkupuudet loomadega, kes võivad viirust kanda (sh loomad, kes on haiged või kes on surnud ahvirõugete esinemispiirkondades).
- Vältige otsest kokkupuudet materjalidega, nagu voodipesu või pesu, mis on kokku puutunud haige looma või patsiendiga. (Ahvirõugeviiruse saab tappa tavalise pesumasinaga sooja vee ja pesuvahendiga.)
- Patsientide hooldamisel kasutage sobivaid isikukaitsevahendeid, sealhulgas kitlit, kindaid, respiraatorit ja silmade kaitset.
